Projekt töötab välja teaduspõhise raamistiku 1960.–1980. aastate tüüpkoolimajade uuendamiseks. Raamistik seob nüüdisaegse õpikäsituse, ruumilised vajadused, sisekliima, energiatõhususe ja tehaselise renoveerimise ühtseks metoodikaks, mis aitab teha renoveerimisotsuseid juba enne projekteerimise algust. Kooli ei käsitleta ühe lõpliku lahendusena, vaid ajas muudetava ja kohandatava ruumilise ning tehnilise süsteemina.
Projekti teostus: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli meeskond
Projekti partner: Haridus- ja teadusministeerium
Projekti periood: I etapp 1.10.-7.12.26
I etapi rahastus: 30 000€
Rahastaja: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 meede „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine” (Haridus- ja Teadusministeeriumi innovatsiooniprojekti kogueelarve 1,92 miljonit €)
Projekti kirjeldus:
„Kaasaegsest õpikäsitlusest ja energiatõhususest lähtuv tehaseline renoveerimine Eesti masstoodetud haridushoonetes“ ehk Meistriklass on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riigikantselei ja Kliimaministeeriumi koostöös ellu kutsutud avaliku sektori innovatsioonifondi projekt , mis seab eesmärgiks leida uus võttestik, ehitustehnoloogilised lahendused, ruumiline kvaliteet ja kiirus Eesti tüüpkoolimajade renoveerimiseks, katsetades uudseid lähenemisi ja rakendades tehaselise ehituse võimalusi.
Valdav osa Eesti põhikoolidest ja gümnaasiumidest tegutseb 1960.–1980. aastatel tüüpprojektide alusel rajatud hoonetes. Nende ruumiline ülesehitus lähtub frontaalõppest, mis eeldab õpilastelt minimaalset kognitiivset kaasatust. Lisaks iseloomustavad neid hooneid ebasobiv sisekliima, vananenud tehnosüsteemid ja madal energiatõhusus.
Nüüdisaegne õpikäsitus asetab õppija arengu õppeprotsessi keskmesse. Kõige tõhusam õppimise vorm on ühine teadmiste konstrueerimine: koostöised, uurimus- ja projektipõhised tegevused, arutelu ja koos probleemide lahendamine. Samal ajal vajavad õpilased ka süvenemise aega üksi või paaris, õppimist autentses kontekstis ja mitmekesiseid õpikeskkondi. Õpiruumi vajadused erinevad õppijate lõikes ning sama õppija võib eri hetkedel vajada eri tüüpi ruume.Ruum mõjutab õpimotivatsiooni, toetades või takistades õpilaste ja õpetajate psühholoogilisi põhivajadusi.
Senini on koolide renoveerimisel keskendutud valdavalt tehnilise seisukorra parandamisele või energiatõhususele, käsitledes õppimist toetavaid ruumilahendusi ja tehnilisi süsteeme eraldi. Projekt pöörab järjekorra ümber: kõigepealt selgitatakse välja, millised õppimis-, õpetamis- ja kasutuspraktikad koolis tegelikult toimuvad ning kuidas neid mõjutavad muutunud õpikäsitus, kaasava hariduse põhimõtted ja kooli arenguvajadused. Alles seejärel määratletakse õppimist toetavad ruumilised kvaliteedid ning kavandatakse nende alusel sisekliima-, energiatõhususe ja tehaselise renoveerimise lahendused.
Tegemist on Haridus- ja Teadusministeeriumi Meistriklassi projekti esimese etapiga, kus lisaks Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonnale osaleb ka teine teadus- ja arendusmeeskond TalTechist. Esimese etapi lõppedes 2026.aasta detsembris leitakse projekti tegelik teostaja ning tulevane koostööpartner.
–
Visuaalide autorid:
1. Tallinna tüüpkoolide parendamise potentsiaalid 32. keskkooli näitel; Tudengitöö: Keijo Johann Norden, Raimond Vool, Simona Victoria Vool; Eesti Kunstiakadeemia, vertikaalstuudio “Uuenev õpikeskkond Eesti koolides” 2025; juhendaja: Katrin Koov
2. Minimaalne sekkumine Pelgulinna gümnaasiumi näitel, Tudengitöö: Marian Reva, Kirke Kivisoo; Eesti Kunstiakadeemia, vertikaalstuudio “Uuenev õpikeskkond Eesti koolides” 2025; juhendaja: Katrin Koov
