PUUSTER – Vähekasutatud puidu ja puitmaterjali väärindamise meetodite arendamine ehituses
PUUSTER on viieaastane valdkondadeülene uurimisprojekt, mida juhivad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. Nimi ühendab eestikeelse sõna „puu” ja ingliskeelse väljendi boosting — peegeldades meie missiooni anda sageli tähelepanuta jäetud puitressurssidele uus elu ja väärtus.
Project teostus: EKA PAKK, Taltech, University of TartuTäitjad: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam, dr Renee Puusepp, Kaiko Kivi, Anna Tommingas
Periood: 1.01.2024-31.12.2028
Rahastaja: kaasrahastanud Euroopa Liit ja Eesti Teadusagentuuri (TemTA80)
Koos juhtivate tööstuspartneritega uurime, kuidas üraskikahjustustega puit, tööstusjäägid, lammutuspuit ja metsandusjäägid saab muuta kestlikeks ehitusmaterjalideks. Meie eesmärk on kiirendada üleminekut ringsele, ressursitõhusale ehitamisele ning tugevdada puidu konkurentsivõimet usaldusväärse ehitusmaterjalina.
Eesti metsamaalt pärinevast likviidsest puidust 57% läheb kütte- või paberipuiduks (Puidubilanss 2021), millele alternatiivide arendamisega tegeletakse aktiivselt. Peame liikuma puidu suurema väärindamise suunas, et puidus sisalduv süsinik siduda pikaajaliselt. Viimastel aastatel on nõudlus puidu kui ehitusmaterjal järele kasvanud hüppeliselt, sest ehitusmaterjalide tootmine moodustab veidi enam kui 10% kogu süsinikheitmest ning puit aitab ehitussektori süsiniku jalajälge vähendada. Siiski pole metsadest saadav ressurss lõputu ning peame arendama viise, kuidas iga maha võetud (või ka langenud) puu leiaks pikaajalise kasutuse.
Näeme suurt potentsiaali rakendada ehituses kasutatava okaspuidu kõrval seni tehnoloogiate puudumise tõttu vähekasutatud puiduliike. Peame enam väärindama väheväärtuslikku tormi- või üraskikahjustustega puitu. RMK andmetel on okaspuidu aastasest raiemahust umbes 330 000 tm ehk 16% on üraskikahjustusega, mis ei leia konstruktsioonimaterjalina kasutust. Tähelepanuta ei saa jätta ka ringmajanduslikke printsiipe järgides puidu taaskasutamist – seda nii lammutuspuidu kui ka tööstuses tekkinud jääkide puhul. Näiteks CLT lõikejäägid võivad olenevalt projektist moodustada kulunud materjalist 5-20%, mis täna suunatakse peamiselt energia tootmisesse.
Näeme suurt potentsiaali rakendada ehituses kasutatava okaspuidu kõrval seni tehnoloogiate puudumise tõttu vähekasutatud puiduliike. Peame enam väärindama väheväärtuslikku tormi- või üraskikahjustustega puitu. RMK andmetel on okaspuidu aastasest raiemahust umbes 330 000 tm ehk 16% on üraskikahjustusega, mis ei leia konstruktsioonimaterjalina kasutust. Tähelepanuta ei saa jätta ka ringmajanduslikke printsiipe järgides puidu taaskasutamist – seda nii lammutuspuidu kui ka tööstuses tekkinud jääkide puhul. Näiteks CLT lõikejäägid võivad olenevalt projektist moodustada kulunud materjalist 5-20%, mis täna suunatakse peamiselt energia tootmisesse.
Uurimisteemad:
- Vähekasutatud puiduliikide (nt lehtpuu) rakendamine ehituses.
- Väheväärtusliku puidu (nt tormi- ja üraskikahjustustega puit) integreerimine uutes puittoodetes.
- Puidu taaskasutamine (nt lammutuspuit, tööstus jäägid).
- Tööstusjääkide ja lammutusjäätmete ringlusesse võtmine.
- Väheväärtusliku ja -kasutatud puidu mehaaniline väärindamine.
- Digilahendused kestlikuks seireks, projekteerimiseks, tootmiseks ja ehituseks
Uurimisrühmadesse kuuluvad TalTechi ehituskonstruktsioonide uurimisrühm, TalTechi puidutehnoloogia labor, Eesti Kunstiakadeemia Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK ja Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. Tööstuspartneriteks on Peetri Puit OÜ, Thermory AS, Eesti Metsa.- ja Puidutööstuse Liit, Combimill Sakala OÜ ja Estonian Plywood AS.
Avaseminar @Taltech tööstuspartneritega, september 2024
Uurimisteema toob Eestile kasu, väärindades vähekasutatud okas- ja lehtpuitu inseneripuidust toodeteks. Märkimisväärne kasutamata potentsiaal peitub odavamas lehtpuupalgis — eriti haavas (61,60 €/tm) ja sanglepas (68,65 €/tm); riigimetsas toodetakse vastavalt ca 45 000 tm ja ca 23 000 tm, kuid stabiilne nõudlus puudub ((allikas: 2023 3kv puiduturu ülevaade, Erametsaliit). Üraskikahjustustega okaspuupalgid suunatakse valdavalt energiatootmisse ning suur osa lehtpuupalgist eksporditakse väärindamata ümarpalgina või kasutatakse puitkütusena; alakasutatud on ka lammutuspuit ja tööstusjäägid. Teaduspõhine programm toob need ressursid kasutusse: ettevõtetel on tahe, kuid vaja on teaduspõhist alusmaterjali, et arendada tooteid, laiendada tooteportfelli ning saavutada konkurentsieelis, muutes taaskasutatud puidu ja jäägid keskkonnasäästlikeks standardmaterjalideks. Oodatav tulemus on suunata kahjustatud palgid energiast ehitussektoris kasutatavatesse inseneripuidust toodetesse, kasvatada kohaliku materjali kasutust, vähendada impordisõltuvust ja suurendada tööhõivet.
Teaduspartnerid
Tööstuspartnerid
